Aitäh, valijad.

Eesti on demokraatlikult toimiv riik, meie valijad hoolivad oma riigist. Erakonnamaastik on selginenud – Keskerakond, Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid; valimisliidud pakuvad kohtadel head alternatiivi. Müts maha Keskerakonna ülekaaluka võidu ees, aga meie läheme teist teed.

Valimised ON olulised – öelgu kriitikud mida tahes. Kuuendatel kohalike omavalitsuste valimistel taasiseseisvumisejärgses Eestis on võim 658568 valimistel osalenu tahtel 226 omavalitsuses ümber jagatud. Keegi jäi võimust ilma, kedagi usaldati, keegi on pettunud, keegi on õnnelik ja keegi on rahulolematu. Kõige olulisem tulemus meie jaoks ongi just usaldus valimistulemuste suhtes sõltumata sellest, kas need on meile meelepärased või mitte. Usaldus valimistulemuste vastu on usaldus oma riigi ja põhiseadusliku korra toimimisse ja seeläbi iseendasse. Teame, et paljudes riikides seda usaldust napib ja varastatud valimistest on vaid pisike samm vägivalla ja kaose või ka totalitarismini. Eesti ON demokraatlikult toimiv riik ja seda polegi nii vähe. Aitäh kõigile valijaile.

Muidugi tahaks enamat. Tahaks usaldada mitte ainult tulemusi, vaid ka kõiki valituks osutunud rahvaesindajaid, kes on koondunud erakondadesse ja valimisliitudesse; tahaks olla kindel, et valitud teenivad meid ausalt ja omakasupüüdmatult. Seda usaldust paraku veel napib. Samas need, kelle usalduslimiit tõesti otsas on, ilmselt valituks ka ei osutunud. Ka kahel erakonnal, Rahvaliidul ja Rohelistel, on põhjust rahuloluks vähe.

Valimised toimivad, läbi 6 kohalike omavalitsuste ja 5 Riigikogu valimiste on tasapisi kujunenud meie erakondlik maastik – kadunud on omaaegsetest pettumustest ülekaalukat jõudu ammutanud rahvalemmikud Koonderakond ja Res Publica, rääkimata paljudest väiksematest vendadest, läbi tõusude ja mõõnade on tänasesse päeva jõudnud ideoloogilisema sisuga Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid. Viimase kümnendi stabiilseimaks erakonnaks on varjamatult populistlik Keskerakond, kellele on pidevalt jagunud umbes veerandi jagu häältest, seekord siis ligi 32%.

Valimiste peamiseks võitlustandriks oli Tallinn, kus Keskerakonna ainuvalitsus on kestnud kogu eelmise valimisperioodi ja ühine rünnak sissesöödud positsioonidele oli kõige ägedam. Ei saanud jagu! Liider Edgar Savisaar kogus oma valimisringkonnas kaks kolmandikku kõigist häältest! Valdav enamus volikogus. Tunnistagem tulemust ja tunnustagem Keskerakonda – nad on osanud valijateni jõuda, nad enda poole võita ja lõpuks ka valima tuua. Selle taga on sihikindel töö ja poliitiline professionaalsus, ka iselaadne lähedus ja osalus oma valijatega, mida paljudel teistel napib.

Ja ometigi seisab selgemini kui kunagi varem, peaaegu imperatiivina, meie erakondade eest väljakutse jõuda sellise tulemuseni sirgemaid ja valgusküllasemaid teid pidi. Eelkõige Keskerakonnale omane (ja tulemuslik!) poliitiline kultuur (või kultuuritus!) on kõige olulisemalt mõjutanud üldist poliitmaastikku, kust nendel valimistel olid peaaegu täielikult kadunud ilmavaade ja väärtused, asemel pealiskaudsed lubadusloosungid ja ähvardavas stiilis vastandused. Võitlus millegi eest ja millegi nimel mandus kahetsusväärselt lihtlabaseks võitluseks kellegi vastu. Mulle tundub, et seda vastu avalikkuse ja ka erakondade tegelikku tahet, justkui kuskilt kõrgemalt peale vajuva poliitilise tegelikkuse vääramatu jõuga või siis isetäituva ennustusena. Me justkui ise ei usu, et poliitilise edu saavutamine teisel moel on üldse võimalik. Aga peaks olema! Küsimus erakondade kui usaldusväärsete aateühenduste võimalikkusest väärib kindlasti nii avalikku kui ka erakondadesisest arutelu.
Erakondade poolt hääletas veidi üle 70% valijaist, ülejäänud toetasid valimisliite ja üksikkandidaategi. Kindlasti suudavad mitmed valimisliidud pakkuda omavalitsustes parematki valitsemist kui nõrgaks jäävad erakondlikud nimekirjad ja sestap tuleks nende poliitilist rolli tunnustada. Samas jääb valimisliitude kasvanud osakaalust õhku sisuline küsimus erakondade üldisest usaldatavusest või siis ka uue protestierakonna tekkimise võimalusest. On millele mõelda.

Riigikogu valimisteni 6.märtsil 2011. aastal jääb 504 päeva.