Professor, euro ja töökohad

Tartu Ülikooli välismajanduse professor Janno Reiljan on arvanud, et Eesti on europüüdluste tulemusena kaotanud vähemalt 30-40 tuhat töökohta. Kui nii väitnuks inimene tänavalt, poleks see väide reageerimist väärt. Professori tiitli ja Tartu Ülikooli kaubamärgi all avaldatu peaks aga kandma akadeemilist sisu ja kvaliteeti. Mul on kahju, ent ma ei leidnud professori arvamusest ei arutlust, argumentatsiooni ega arvutusi, küll aga terve rea hoiakuid ja väiteid, mida võib heal juhul pidada ilmavaatelisteks, halvemal juhul aga lihtsalt arusaamatuteks.
Tõsi, valitsuse ettepandud ja Riigikogu poolt otsustatud eelarvekärped, mille üheks aga kaugeltki mitte kõige olulisemaks tulemuseks on Eesti eurokõlbulikkus, hoidsid mullu kokku umbes 6 miljardit krooni avaliku sektori kulutusi, mille eest oleks võimalik aasta jooksul maksta umbes 30.000 inimesele keskmist palka. Kui professor on niisuguse rehkenduse tulemusena oma arvamuseni jõudnud, siis on vähemasti aritmeetika korras, mida aga arvata sellisest majandus- ja tööturupoliitikast ei taha mitte öeldagi. Eriti praegusel ajal, kui enam vähem niisuguse majanduspoliitilise mõtlemisega Kreeka poliitikud on viinud oma riigi pankroti äärele. Professori arusaam, et euroga ühinedes saab Eesti lahti oma jäigast rahasüsteemist on aga täiesti arusaamatu – kui seni eksisteeris vähemasti teoreetiline võimalus oma raha kurssi euro ja muude valuutade suhtes omatahtsi kõigutada, siis liitumisel kaob see sootuks. Muidugi, alati jääb lootus, et autoril on edaspidi ka midagi akadeemiliselt kaalukat oma väidete kinnituseks lisada.
Tegelikult ei ole minu loo tuum mitte professori ja poliitiku Janno Reiljani väljaütlemistes – teatud ajaloolise mälu olemasolul ei üllata tema jõulised poliitseisukohad kedagi. Minu mure on mujal. Niisuguse uudisväärtuse said Tartu Ülikooli professori Janno Reiljani mõtted mitte ainult seepärast, et nad olid Janno Reiljani mõtted, vaid eelkõige sellepärast, et ta esines Tartu Ülikooli professori väliselt väärika kaubamärgi all. Usun, et osalt ka seepärast avanevad talle mitmed meediaväravad. Teadlikult või alateadlikult usaldavad otsustajad ja ilmselt lugejadki, et ülikooli kaubamärgi alt öeldud seisukohad on usaldusväärsed ja akadeemiliselt kaalukad. Ka mina ootan seda. Aga kui ei ole? Või kui on tõsine kahtlus, et ei ole? Mis siis?
Professori seisukohtade akadeemilise kvaliteediga on seotud mitte ainult autor, kes oma teksti niisuguse tiitliga vääristab, vaid ka vastav akadeemiline kogukond, antud juhul kolleegid majandusteadlased. Tartu Ülikooli nimel öelduga saab seotud kogu ülikool kuni rektorini välja. Mul on tõsine kahtlus, et antud juhul ei ole professori arvamusavalduses niisugust akadeemilist kvaliteeti nagu lugeja võiks eeldada. Seepärast oleks hea teada, mida arvab eeltoodust näiteks Reiljani õpilane, äsjavalitud majandusakadeemik professor Urmas Varblane või ka ülikooli rektor professor Alar Karis. Olen kindel, et nad mõistavad, et eelpoolöeldu ei puuduta mitte niivõrd konkreetset professorit, kuivõrd akadeemilise kogukonna ja Tartu Ülikooli mainet.
Olgu siinkohal selgelt öeldud ka seda, et ma ei taha kuidagi piirata ei professorite sõna- ega akadeemilist vabadust – õigus oma seisukohtadele on väärtus, mida tuleb kaitsta – küll aga lasub akadeemilise kogukonna liikmel vastutus oma sõnade eest ja kogukonnal omakorda kohustus akadeemilisi väärtusi – eelkõige objektiivset tõendipõhist tõepüüdlust kaitsta. Rõhutan eesmärgipäraselt veelkord sõnaühendit „tõendipõhine tõepüüdlus“.
Esitades oma (poliitilisi) veendumusi, hoiakuid või eelistusi, rääkimata otsesest valest, akadeemilises soustis ja tiitlite all on aga lihtlabane pettus. Ma pean lugu iga tädi Maali avameelsest sõnavõtust ja võtan tõsiselt iga ausa professori seisukohta – mõlemat on nii meie poliitikale, akadeemiale kui ka avalikkusele vaja – mida aga ei ole vaja, on kasvav hulk tädi-professoreid, kelle puhul ei ole aru saada, mis on ilmavaateline hoiak, mis padupropaganda ja mis tegelik teadmine.

Jaak Aaviksoo
seekord nii akadeemik kui poliitik
04.05.10
(Blogipostitus sündis ajendatuna Postimees Online’s 02.05 avaldatud majandusuudisest „Professor: europüüdlus on kaotanud vähemalt 30 000 töökohta” http://www.e24.ee/?id=257434)