Kommentaarid Mina ja sammas kohta

Kirjutas computers fresno..

computers fresno.. — Fri, 11 Nov 2011 00:09:00 +0000

A powerful share, I simply given this onto a colleague who was doing a little bit similar evaluation on this. He in fact bought me breakfast because I discovered it for him.. smile.

Kirjutas mats

mats — Thu, 17 Jun 2010 15:42:14 +0000

tore.
on vabadussammas.
vabadussõja ristiga. sümboolseim kõigist muudest selle sõjaga seotud aumärkidest.
tore mõte.
hea idee.
halb tehniline teostus.
seniks kuni saab hea.
pole hullu.
ootasime mõned 80 aastat. ootame need mõned veel.
aga lahendust sellele probleemile ei ole.
lihtsat ma mõtlen.
liialt palju kadakaid ja vante, kelledele on meie vabadussõda kui üks kübe kuuel. sõim keelel ja kahtluseärgitusena meelel.
igavesti.
kahjuks.
teised huvid. kui üldse midagi. saaks ainult müüa. kuhugi välja. äkki keegi korjab üles meie mannetuse ja nõrkuse.
äkki keegi silitab pead kui kedagi sõiman.
las siis olla klaasist.
et ka seda kõike näeksime.
ilus on näha.
ja mõista.
vähemalt klaasises valguses kui et kivises pimeduses.
vähemalt on lootust.

Kirjutas Margus Kiis

Margus Kiis — Thu, 10 Jun 2010 13:53:10 +0000

Esialgne kivist variant oli igav aga siiski teostatav ja enam-vähem kunstiliselt arusaadav. Siis aga tuli Sternfeld ma ütleks isegi et idiootsele ideele ehitada sammas klaasist. Mis pööras kogu asja täiesti vales suunas. Ma saan isegi aru, et tema idee oli ehitada sammas üleni klaasist (läbipaistvaks). Arvutiekraanil võis see idee olla isegi teostatav aga iga vähegi reaal/tehnikaharidusega tegelane (mida on nii Sternfeld kui ka Aaviksoo) oleks pidanud taipama, et reaalsuses asi ei tööta.

Lõpptulemus on tulnud muidugi jube. See on kõige koledam “monument” , mida ma eales näinud olen. See näeb välja nagu Tallinna ehitajad oleksid selle ehitusjääkidest Vabariigi aastapäevaks ajutiseks objektiks kokku pusserdanud.

Kirjutas Ostap Bender

Ostap Bender — Thu, 10 Jun 2010 12:57:19 +0000

Mulle tundub ülimalt kummaline, miks sedavõrd haritud inimena ja veel füüsika haridusega, ning materjaliteaduses kodus olevane julgeb kirjutada järgmise lause.

Mina ei tea, kas klaas materjalina oli ja on parim.

Kallis hr. Aaviksoo, nagu Te suurepäraselt ka teate, on klaas oma struktuurilt amorfne materjal. See materjal voolab ja muudab aja jooksul oma kuju. Kui mõõta aknaklaasi alt ja ülevelt servast, siis peale 30 aasta möödumist on see alt paksem. Veelgi enam, klaas muutub aja jooksul kristaaliliseks ja selle käigus muutub ta läbipaistmatuks. Sõltuvalt klaasi sordist on see kõik ajaliselt erinev, kuid kuskil 60 aasta möödudes on see sammas oma väljanägemiselt täiesti teine, samuti nende klaaspaneelide vastupidavus aja jooksul muutub.

Klaas pole täiesti kindlalt igavikuline materjal, samuti pole klaas ka piisavalt soliidne materjal esindussamba jaoks, rääkimata nendest sisse paigutatud tuledest.

Oluliselt soliidsem on ju kivi ja valgustus eemalt, meie vabadus oleks paistnud õhtuses Tallinnas väärikas ja seisnud väärikalt varjus, aga mitte nagu odav kahtlase asutuse neoonreklaam.

Ja kallis hr. Aaviksoo – mõelgem,

Miks peab vabadust pidevalt remontima?
Miks peab vabduse sisse ronima?
Miks peab vabadust seest valgustama?
Miks peab vabadust seest ventileerima?
Miks peab vabadust seest kütma?

Edasi jätkaksite vasti ise!

Kirjutas Sven

Sven — Wed, 09 Jun 2010 23:38:15 +0000

Jõudu hr. Aaviksoo!

Kirjutas Leino

Leino — Wed, 09 Jun 2010 09:32:41 +0000

See küll ei ole kaitseministri süü, et sambaga probleeme on.
Aga eeskujuks teistele poliitikutele kes tahavad puhta renomeega jääda. Soovitan tagasiastumist.

Sammas ise kena ja uudne, küll selle korda saab.

Kirjutas Tahte triumf mõ..

Tahte triumf mõ.. — Wed, 09 Jun 2010 07:15:16 +0000

[...] kes on lugenud juba debatiks kujunevaid Vabadussõja monumendist rääkivaid tekste Jaak Aaviksoo blogis ja Memokraadis, tasub lugeda ka Jaak Aaviksoo vastust minu eelmisele postitusele. Siit siis minu [...]

Kirjutas hämmeldunu, ja ..

hämmeldunu, ja .. — Mon, 07 Jun 2010 21:39:40 +0000

Ermo Täksile – usust on vähe abi seal, kus on teadmisi vaja. Kui sammas oleks tahetud teha saiataignast, oleks kõik õiendanud. Sest see ei ole võimalik. Klaasikunstnik kirjutas, et klaasist niimoodi ei saa. Mina ka vaatasin pilti ‘jäisest kargest sambast’ ja unistasin. Ka minu vanaisa on vabadusristi kavaler.
Aga tegelikkus… ei efekti, ei innovaatilisust. Või läheb see viletsalt plaaditud vannitoaseina moodi moodustis tõesti kunstiteosena kirja?
Mul on häbi, ausalt. Vanaisa sihukest käpardlikkust oma töös ei oleks sallinud. Tema uskus, et ametit peab õppima ja siis võib ‘innovaatikat’ teha.

P.S väljak on tõesti päris tore, ja samba ümbrus ka.

Kirjutas Mis Aaviksoost j..

Mis Aaviksoost j.. — Mon, 07 Jun 2010 13:12:25 +0000

[...] päeva Eesti tüvitekstid vähemalt Twitteri järgi on Jaak Aaviksoo võidusabateemaline blogipost “Mina ja sammas” ja Daniel Vaariku reaktsioon (“tahte triumf mõistuse üle” – ka hea pealkiri) [...]

Kirjutas Ermo Täks

Ermo Täks — Mon, 07 Jun 2010 10:27:57 +0000

Mul on ühe asja üle hea meel- nimelt selle üle, et me Vabadussõja üldse suutsime mälestusmärki valada. Teema selle ümber, kas ja mis ja kuidas- see on rohkem tehniline käsitlus. Hea kunsti tunnus olevatki võime tekitada elavat diskussiooni. Millal ajatut kunsti üldse selle looja eluajal on tunnistatud?!?

Rist või mitte, klaas või marmor- mina usun, et sai valitud parim vorm. Teostusega vähe teised lood. Mälestusmärk on oma olemuselt igavikuline ja mõni teostus pole lihtsalt oma ajatust veel tõestanud. Lahendus sai efektne ja innovaatiline, meie noorele riigile kohane. Uuenduslikkuse hind ongi väiksemad läbikukkumised. Õpime sellest, teeme paremaks ja küll see valgus seal särama hakkab ja plaadid külge jäävad. Ei ole eksimatuid inimesi ja ei ole veatuid lahendusi- muidu oleks paradiis maa peal ammu valmis tehtud.

Ja kes on öelnud, et poliitiku elu peab kerge olema? Või et poliitiku ainueesmärk on igal ajal ja igas olukorras rahvast ühendada? Poliitiku asi on talle antud ajal teostada ennast oma rahva ja riigi hüvanguks. Kui see on teie kindel veendumus, et nii on õige, siis selle elluviimiseks teid sinna valitud ongi. Teema pole ju sugugi nii lihtne, nagu kõgeteadjad tugitooliteadlased ja kunstigurud kõhutunde ja jumaliku inspiratsiooni ajel näikse arvavat.

Üleüldse. Pärast kaklust polevat ilus enam rusikatega vehelda, aga no ju siis on nii hea parastada. Olgu siis monumendivihkajatel ka oma pisuke rõõmuhetk ränkraskes igapäevas, mida näikse erakordselt risustavat ristikujuline mälestusmärk Vabaduse väljakul. Muuseas, väljak ise sai päris ilus, aga see teile vist muret ei valmista?