Eesti-vastased küberrünnakud ja nende tõrjumine aprillis-mais 2007 on tänaseks kujunenud ajalooliseks tähtsündmuseks. Ühes reas ARPANeti loomisega 1969ndal, Interneti sünniga 1984ndal, Google asutamisega 1998ndal ja mitmete teiste tähtsündmustega, nimetatakse toonast rünnakut küberajaloo murdepunktiks — üleilmne julgeolekuruum sai lisaks maa-, mere-, õhu- ja kosmosemõõtmele uue – kübermõõtme. Veel samal aastal loodi USA Õhuväe koosseisus uus, küberväejuhatus, NATO võttis vastu Küberkaitse strateegia ja Eestis käivitus NATO egiidi all Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus.

Kodumaises keskkonnas kipub meil toonaste sündmuste tõeline perspektiiv ja tähendus kaduma minema. Enamgi veel, tihti kuulen alaväärsustundest rõhututelt osundusi stiilis: „Mida erilist need rünnakud ikka endast kujutasid?“, „Kah asi uhkustada kui sind rünnatakse.“, „Me ei suutnud ju enda kaitseks midagi teha?“ jne. Vale!

Need rünnakud olid esmakordselt praktiliseks näiteks, et küberruumis on võimalik korraldada operatsioone, mis kujutavad nii subjektiivselt kui objektiivselt ohtu rahvuslikule julgeolekule läbi tänapäevasele ühiskonnale oluliste eluliste teenuste suureulatusliku halvamise. Jah, Eesti väiksus tegi selle demonstratsiooni lihtsamaks, aga mitte vähemoluliseks.

Veelgi olulisem on aga mõista, et rünnak omas mõtet vaid seeläbi, et oli mida rünnata. Eesti küberruumi arengutase ja ulatus – e-teenuste olemasolu ja tegelik tähendus ühiskonna pideva toimimise seisukohalt – võimaldas tegelikku strateegilist vastasseisu küberruumis. Just see asjaolu on küber-Eesti tegeliku suuruse ja tähenduse mõõduks. Selle peale ei pea uhkusest lõhki minema, aga e-panganduse ulatust, e-valimisi ja paljut muudki, mida oleme kübervallas suutnud saavutada, pole vaja ka häbeneda. Hoolitsegem pigem selle eest, et meie hea üleilmne e-kuvand toetaks jätkuvalt nii era- kui avaliku sektori pingutusi veelgi suuremate sihtide saavutamisel.

Kaitsmisega tulime aga toime palju paremini kui arvatakse. Muidugi, rünnak halvas meie toimetusi, aga Eesti adekvaatne, operatiivne ja kompetentne reaktsioon nii rohujuure tasandil kui kõrgemal säästis meid halvemast ja on tänaseks kujunenud paljudele riikidele õppimisväärseks eeskujuks.

Kuidas edasi? Rahvusliku küberkaitse edendamisega tuleb jõulisemalt ja eesmärgistatumalt edasi minna, asetades rõhu avaliku- ja erasektori koostööle. Sellise koostöö efektiivne korraldamine on tulemusliku rahvusliku küberkaitse võti ja iga meie edusamm, mida väikeses riigis on kordades lihtsam saavutada kui suures riigis, saab tänuliku tähelepanu osaliseks kogu maailmas. Eestil on kogu maailma küberruumi turvalisuse kasvatamisel võimalik väga palju ära teha. Vahest võib siinkohal Jakob Hurdalt innustust saades unistada küber-vaimult suureks saamisest.